Aega olen teeninud juba kokku 3 kuud ja igal asjal omad hüved. Kindlasti võiks nimetada neid hüvesid riigi poolt antud tasuta söögi ja magamiskoha näol. Motivatsioon võib aega teenides väga lihtsalt kaotada. Selle tagasi leidmiseks on omad nipid, aga sellest järgmises postituses. Sooviksin rääkida rohkem eelmise nädala sündmustest.
Kuna üle-eelmine nädal (SBK - sõduri baaskursus) sai läbi, siis teenis iga ajateenija endale nädalase puhkuse. Sellest räägiksin võibolla tulevikus. Kuperjanovisse sain ma tänu Lux ekspressile ja WiseMile´ile, mis on üks väga vinge rakendus. Nimelt töötab see sarnaselt Uberile ja Taxifyle, kuid erinevuseks saab kauguste vahe. Kui autos on vaba koht, siis WiseMile'i abiga saad müüa kiirelt ja lihtsalt need kohad martidele maha.
Jõudes Kuperjanovisse avastasin, et mind oli määratud sidemehe erialale. Ise olin sellel hetkel veel väga õnnelik, kuid kurbusega pidin vaatama seda A4, kus olid märgitud teised samale erialale tulevad sõdurid. Mitte üks nimi ei tulnud mulle tuttav ette. Eks olegi põnevam seda kursust läbida täiesti tundmatutega.
Igaks juhuks mainin veel selle ära, et pärast sõduri baaskursuse läbimist saab iga sõdur endale ühe kindla eriala, mida ta hakkab tulevases teenistuses täitma.
Ametid on :
Pooljaoülem
Sidemees
Kuulipildur + tema abi
Tankitõrjur + tema abi
Raskekuulipildur
Täpsuslaskur
Laskur
Kõik sõdurid said avaldada enne ametisse asumist enda ideaal positsiooni, kuid kahjuks teada tuntud valem on see, et kõik oma kohale asuda ei saa. Tsiteerides kaasvõitlejat Müürseppa: "Mina sain läbi saatuse ja mingite aritmeetiliste kaudu oma erialaks kuulipilduri ameti, mis algul tundus küll nagu keegi oleks juba surmaotsusele su eest alla kirjutand aga , samas seda tegid juba su vanemad kui su sünnitunnistusele allkirja panid , ja teisel korral kui ma ise kaitseressursside uksest sisse läksin.."
Sealt suudaks minna veel sügavamale, et igal ühel oma saatus, aga sellest teistes postitustes.
Sidemehe ja teistest erialadest kirjutaksin eraldi posituse, sest kindel tüüp mehi läheb erinevatele ametitele.
Huvitavaks teemaks see nädal sai veel magalate ümberpaigutus ehk kolisime teiselt korruselt esimesele. Meeldivaks asjaks sai see, et prügikastid ja wc paberid said jälle koha, kus nad algselt pidid olema. Enam ei hakka me nii tihti kokku puutuma "korruse korrapidajaga" ega pea KSPd pea kohal kükke tegema. Kõik ilus tore justkui?
EI! Nimelt oleme suutnud kokku suruda ühte tuppa väga palju sõdureid, kellel igal ühel omad probleemid? Mis nimelt võib kõrval seisja küsida? Well... Kuidas ma nüüd selgitaksin seda kõige lihtsamalt.
Esimeseks asjaks saab kindlasti see, et magame pead jalad teineteisega koos. Öösel on olemas selline sõdur, kes norskab nagu vädras tehtaks saelaedu. Ma ei üleliialda sellega, sest seda on reaalselt kuulda korrusele välja. Tavaline õues viibimine tekitab keskeltläbi 10 dB mürataseme, kuid see mees suudab kindlalt toota 80dB, mis on võrdeline Boeing 737 kui ta stardib. Ma ei halvusta selles jutus kedagi, sest ta ise naerab ka enda norskamis helikõrguse peale ise, kuid see segab teiste sõdurite und ikka väga suuresti.
Teiseks üllatuseks sai üks väike musklis sõdurike, keda võiksin nimetada selle ajateenistuse jooksul kõige suuremaks üllatajaks. Uskusin, et prejudice (eelarvamus) inimeste vastu mul on välja juuritud, kuid see püsib inimeste sees erinevas vormis. Väikese kaasvõitleja jõud on piiritlematu. Esimene öö magama minnes taas-avastasin sellise asja nagu sonimise. Nimelt kell 03.15 öösel karjust sõdur: "PÜSTI!". Algul ehmatasin ja tõusin voodist korraga üles ja ega ma polnud ainuke. Mõtlesin, et harjub ära, kuid järgmistel päevadel hakkas see häälitsemine toimuma vene keeles.
Elu siin ajateenistuses on kaunis tore!
No comments:
Post a Comment