Hügieen
Kõige olulisem essents, mis sõduril peab olema täidetud. Hügieeni all mõeldakse enese keha hooldust, kreemitamist ja pesemist. Küünte lõikus, habeme ajamine ja üldine veega "strateegiliste" kohtade pesu. "Strateegilisteks kohtadeks" loetakse: jalgu, riistvara, kaenlaalused ja pea.
Metsas tehtav hügieen on eriliselt olulise tähtsusega. Kõige olulisemaks ja tähtsamaks kohaks saavad jalad, sest nende abil saad terve päeva jooksul liikuda ja need higistavad kõige rohkem. Hügieeni ajal saab maha võtta riided: rakmed, kiiver, kiivrialune müts, torusall ning automaadi saab asetada selleks hetkeks enda kõrvale. Kätte tuleks võtta veepudel, mille sisu võib olla sama külm kui seda on välitemperatuur. Selle soojendamiseks on paar trikki.
Instruktaasi saades õppisime pesema end 200ml veega. Nimelt tuleb vett eelsoojendada enne keha pesemist. Eelsoojendamine toimub suus ja väikeste sõõmude soojendamisel sülitad pihku. Pihus olev vesi suudab pesta olulised kohad kiirelt. Esmalt alustad ülevalt ja lõpuks jõuad alla ehk saad metsas püksid maha võtta.
Sõdurid võivad olla ka mugavad ja ainult kasutada beebilappi, mida tegin minagi. Kuigi eelpool mainitud varianti olen samuti kasutanud.
Postil ellu jäämine
Järgmiseks asjaks, mida ajateenistuses kindlasti armastama hakkad on "postid". "Postid" on paigad, kus teatud ajavahedega valvab lahingpaar teatud maa-ala ja täidab seal ülema poolt antud ülesannet. Meie kohustuseks sai järgida teelõiku 2h ja kõik liikuvad objektid läbi küsitleda. Magama ei tohi postil jääda mitte mingil juhul, sest sul külmuksid jäsemed ära ja hiljem on neid raske taaselustada.
Positsioonil olemine võib osutuda väga kergeks või just väga raskeks. Kõik oleneb ajast ja ilmast, mis kell postile lähed, sest vihmase ilmaga on maru halb positsioonil istuda. Lahingpaarile on eraldatud ka raadiosaatja, kus toimub sidevahetus "staabiga" ja teiste postide vahel. Lahingpaar "istub";lamab teineteisest teatud vahemaal ning istuvad vaikuses. Sõduri kohustus on kuulata enda ümbrust ning vaadelda ümbrust nii, et keegi sinu postilt läbi ei saaks ilma raadiosaatjat kandva sõduri nõusolekuta. Teine sõdur istub ja valvab kuul rauas relvaga kõhuli kuskil "kaugustes". Postil võid olla kell 3-4 vahel ehk kõige magusam aeg luurajatele, sest sellel hetkel on väljas kottpime ja nähtavus pea nullille lähedane.
Minul õnnestus istuda mitmel päeva nii kuivas kui ka märjas, kuid motivatsioon oli igaljuhul maas. Ligunenud ja külmetanud olen mitmeid kordi, kuid vihm on tõepoolest kõige suurem demotivaator, mis sõduril olla võib. Alla 5 minuti võib vihm sõduri ajada vihale, masendada või hoopiski miskit muud. Sellistel hetkedel sa hakkad alles mõistma, kui iseenesestmõistetavalt sa võtad sooja ja kuiva ilma. Elu võib mängida olukordi, kus sõdur hakkab alles mõistma, mida tähendab külm. Mitte karge, natuke külm, vaid selline külmus, mis tekitab külmakahjustusi nädalaiks. See läheb küll üle, kuid alles metsas olles mõistsin seda tõelist külmust.
Veetnud maas tunnike-kaks hakkad kuulma rohkem kui puude kohinat. Vihma sabinad ja puulehtede krabinatest tekib sul mõtteisse, et keegi kõnnib seljataga või hoopiski ees. Sellel hetkel tunned, et oled hulluks minemas, kuid mõningase minuti järel saabub posti vahetus ehk hääled kaovad kiirelt ning reaalsus saabub ajju. Tegelikult polnud kedagi, kuid aju suudab muuta segadusse ajavad hääled kõndimisele sarnaseks. Raskeks läheks alles, siis kui täpsuslaskuri ametile saaksin. Tuleks tähendada, et vahepeal võid mõista sõrmede tuimust. Põhjust muretsemiseks pole, sest see juhtub kõigil ja küll need sõrmed lõpuks ikka tööle hakkavad.
Postil olles tuleks meenutada, et kuul on kogu aeg rauas. Selleks on muidugi paukpadrun, mis inimesele otsest ohtu ei osuta, kuid siiski. Minu kaas kamraad, RMS Müürsepp, on hästi sõnastanud postil istumise ideoloogia.
Müürsepp:"Arvestage veel seda ,et kui meie postil teeme 1 lasu oma relvast siis on kõik mehed unepealt püsti ja relvadega kaevikus. Mis tähendaks ,et hommikul on väga palju küsimusi meie suunas tulemas"
Söömine
Selles metslaagris saime süüa väeosast toodud toitu ehk kõik oli ilus, tore ja soe. Kõige olulisem asi kateloki puhul on hoida seda puhtana ja selle õigesti kasutamine.
Sõdureid on mitmesuguseid - hügieeni armastavad ja jällegi seda vihkavad sõdurid. Sõdur, kes ei soovi kätepesust kuuldagi, sest temal on ju käed puhtad. Mina isiklikult ei andnud kellelegi süüa enne, kui nägin ta puhtaid käsi. Antud laagris levis ka "pasanteeria" ehk iiveldus, kõhulahtisus, peavalu ja kõhuvalu. Lõppkokkuvõttes jäi alles 16 meest, kelle tervis pidas sellele kõigele vastu. Tuleb meelde tuletada, et meid oli 40.
Puhtad käed ja hügieen on kõige alus ning katelokist süües peaks see puhas olema ja sellena ka püsima. Üks ajateenistuses ellujäämise viisiks saab katelokis ainult lusika kasutamine. Kuna ajateenija soovib ja peab saama söömisega valmis võimalikult kiirelt, siis oleks soovitav ainult kasutada lusikat.
Kartulite söömine ei tekita eriti palju emotsiooni, kuid need tuleb ära süüa, et saada kõhtu vähemalt midagi. Maitseelamust võid täiustada mõne pisikese männiokka või oksaga. Otseloomulikult see ei sobi sinna toidu sisse, kuid lisab selle täiusliku ühe lisakihi, millest puudust tundsid. Kõige kohutavamaks asjaks saab hetk, kui piiritus läheb katelokis laiali ning pead sellest järgmised nädal aega sööma. Võin kinnitada, et see maitse on lihtsalt kohutav, kuid sõdur peab söönuks saama.
No comments:
Post a Comment